Vahva vurruga kaevur Vello oli paras kõuts. Kaevanduse jõulupeol viskas Vello pitsi palderjani hinge alla, ajas särgi seljast ja hõõrus end inimeste jalge vastu. Naised sasisid kaevurmiisu kohevaid seljakarvu ja Vello nurrumine kõlas üle Valeri Leontjevi kräunumise. Hommikul oli Vellol karm kass peal. Omapead tööle kõndides kiikas ta korduvalt üle õla, ega tal saba taga pole. Meile meeldib metsikult.